Teine soomlane, kelle teost lugesin. Apollos 78 krooni. Tegemist on autori debüütromaaniga, mida on autori küpset stiili arvestades küll üsna raske uskuda. Jällegi, suurepärane lugemismaterjal. Võtab aega paar tundi ja pause teha ei suuda. Kui siis ainult, et teha üks sigaret, juua tass kohvi ja panna sülearvutist mägima unelev jazz.
Teos räägib noore naise, Anna päevast kohvikus, kus ta aina suitsetab ja cappuchinot joob. Ta meenutab oma lapsepõlve, oma vanemate lapsepõlve, oma kallima lapsepõlve ja vanematega seotud vestlusi, lähiminevikku. Tema illusioonid purunevad päeval, mil nad on venna Joonaga alles lapsed ja isa venda rihmaga peksab. Kirjanik suudab suurepäraselt lapselikku meeleheiet edasi anda: "Ole hea ja võta see ära. Võta kõik ära ja lase kõigel olla nagu enne. Teen, mida sa iial soovid. Koristan iga päev meie tuba. Aitan ema. Lähen õigel ajal magama. Annan oma nädalaraha Aafrika lastele. Lähen suurestpeast Indiasse nunnaks. Kui sina võtab praegu kõik selle ära, siis ei palu ma iial enam midagi, vaid teen kõik, nagu sina tahad". Vend lubab isa ära tappa. Vend kasvab suureks. Nad suitsetavad kanepit. Vend on linna tuntuim kakleja. Vend muutub psühhootiliseks ja satub vaimuhaiglasse. "Psühhhoos on sõna. Äng ei ole. On ainult olemasolemise õud, mida ei saa taluda: oled valmis MILLEKS TAHES, et see lõppeks". Iani isa tuleb Afganistanist ja pole enam seesama. Ka tema veedab oma elupäevad vaimuhaiglas. 11. september. "Elu ei ole Suur Narratiiv, Härra Bush. Nende seinte vahel on see sõnadetagi selge. Mina pean võitlema teie jutustuse vastu". Kõik vhikavad ameeriklasi. Ian on kõiges süüdi. Nad lamavad diivanil, käed põimitud. Kas inimesed mäletavad asju samamoodi? Kas inimesed näevad mu nägu samamoodi nagu mina kohviku tualettruumi peegli ees?
Kaks maailma kõige armsamat asja mida armastatule öelda: "Kallis, ma armastan seda last, kes sa olid" ja "Sa oled igal moel olnud kõik mis keegi üldse olla võib". Viimane on katke Virgina Woolfi hüvastijätukirjast.
"Ängi ma võita ei saa. Elu vältida ma ei saa. Püüan mõelda ajale kui maastikule. Peab selle läbi käima. Kui jõuad ääreni, see lõppeb. Äärel särab valgus. Minu elu on rännak Taevase Valguse poole."
No comments:
Post a Comment