Kristlased Mikael ja Antti põgenevad laevaga üsna rikastena Roomast Veneetsiasse, et sealt alustada rännakut Pühale Maale. Veneetsias saavad nad petta ja satuvad matslike röövlite laeva. Seal aga kohtub Mikael looriga nägu varjavat Giuliat, kellesse ta armub. Siis ründab laeva moslemite laev ja kõigil lüüakse pea maha, kes ei kõlba orjadeks või ei pöördu moslemite usku. Antti ja Mikael aga ei taha veel surra ning salgavad maha ristiusu ja hakkavad õppima moslemite usu palveid ja kombeid. Saabudes Alžeeriasse, müüakse nad petisest kosmeetikakaupmehele Abu el-Kasimile. Anttist saab maadleja ja ta äratab sultanis huvi, nii saab temast sulatni ori. Kuid Antti tapab vihatud sultani ja siis algavad igasugused intriigid trooni pärast ja sõda hispaanlastega.
Waltari on püüdnud luua "Sinuheliku" teose, aga see ei meeldinud mulle eriti. Ei oskagi öelda, miks. Võib-olla mind ei köida islamimaailm või polnud peategelased nii huvitavad. Igatahes ma lausa vihkasin Giuliat. Ta oli kohutavalt edev. Kui teda ei vägistatud, oli ta solvunud, et ta ei tundu piisavalt ahvatlev. Absurdne. Nõudis endale igasuguseid luksusi ja pirtsutas ja oli äraostetav. Vastik.
Mõneks ajaks on mul Waltarist kõrini.
No comments:
Post a Comment